Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on lõdvestav heaoluteraapia, mis põhineb arusaamal, et jalataldadele ja kogu keha pinnale paiknevad kindlad refleksitsoonid, mis on seotud erinevate organite ja organsüsteemidega.

Erinevalt üldmassaažist, mis keskendub peamiselt lihaspingete leevendamisele ja vereringe soodustamisele, käsitleb refleksoloogia organismi tervikuna. Teraapia eesmärk on toetada keha loomulikku tasakaalu, lõõgastumist ja üldist heaolutunnet, mõjutades ka närvi- ja lümfisüsteemi talitlust.

Refleksoloogia ei asenda arstiabi ega meditsiinilist diagnostikat. Refleksoloog ei pane diagnoose ega ravi haigusi, kuid võib märgata kehas esinevaid tasakaaluhäireid ning vajadusel soovitada kliendil pöörduda vastava tervishoiuspetsialisti poole.

Refleksoloogia eesmärgid:

  1. Suureneb vere- ja lümbiringvool (st süsinikdioksiid, lämmastikujäägid ja vesi eemaldatakse ja uued toitained ning värske hapnik saavad rakkudesse tulla)
  2. Eemaldab blokeeringud energiakanalitest
  3. Leevendab stressi, mis põhjustab enamuse haigustest
  4. Leevendab pea-, kukla-, kaela- ja seljavalu
  5. Leevendab ainevahetus- ja seedimisprobleeme
  6. Leevendab hingamisteedehaigusi ja allergiat
  7. Ravib närvidest ja vereringeprobleemidest tekkinud hädasid
  8. Vabastab keha enda loomulikke valuvaigisteid
  9. Stimuleerib immuunsüsteemi

Mida terapeut teeb?

Refleksoloogia põhineb holistilisel mõttemallil „osa peegeldab tervikut“, mille kohaselt peegeldab organismi seisund end erinevates kehapiirkondades. Refleksoloogia seansil käsitletakse vastavaid peegeldustsoone jalalabadel, säärtel, reitel ja kõrvalestal, eesmärgiga toetada keha loomulikke regulatsiooniprotsesse läbi tsoonide stimuleerimise või rahustamise.

Refleksoloogia seansil toimib terapeut toetava juhendajana, kasutades refleksoloogia võtteid, et soodustada kliendi organismi loomupärast tasakaalu- ja eneseregulatsioonivõimet. Lähtutakse arusaamast, et keha on terviklik süsteem, millel on loomupärane võime püüelda tasakaalu ja heaolu poole.

Foto: Shutterstock.com

  • Seansi hind on 50 € ja aega tuleks varuda 60 minutit

Refleksoloogia mõju kujuneb tavaliselt järk-järgult, mistõttu on soovitatav käia seansil ligikaudu üks kord nädalas. Teraapiakuuri pikkus sõltub kliendi individuaalsest seisundist ja vajadustest ning on enamasti 4–8 seanssi.

Üldise heaolu toetamiseks ja ennetaval eesmärgil on soovitatav läbida 1–2 teraapiakuuri aastas. Mõnel juhul võib enesetunde paranemist märgata juba pärast esimest seanssi, kuid püsivamate muutuste kujunemine vajab sageli järjepidevust ja aega. Üldreeglina kehtib, et mida pikem on olnud probleemide kujunemise periood enne teraapia alustamist, seda rohkem aega ja kannatlikkust on vaja tasakaalu toetavate tulemuste saavutamiseks. Iga inimese reageerimine teraapiale on individuaalne.

Teraapia kestab täiskasvanule tavaliselt umbes üks tund, laste puhul lühemat aega. Seansside sagedus sõltub kliendi seisundist ja vajadustest — teraapia alguses võib see olla tihedam ning edaspidi harvem. Näiteks ägedamate seisundite korral võib seansse toimuda 1–3 korda nädalas, seejärel üks kord nädalas ning hiljem üle nädala või vastavalt individuaalsele kokkuleppele.

TÄHELEPANU
Refleksoloogiat ei soovitata raseduse ajal ega raskete või ägedate haigusseisundite korral (nt pahaloomulised kasvajad, rasked psüühikahäired jm). Sellisel juhul on enne teraapiasse tulekut vajalik konsulteerida raviarstiga.

Palume teavitada terapeuti enne seansi algust kõigist teadaolevatest kroonilistest haigustest, arsti järelevalve all olevatest seisunditest (nt astma, diabeet), samuti kehas olevatest võõrkehadest (nt implantaadid, südamestimulaator vms). See aitab tagada teraapia ohutuse ja sobivuse.

Pärast seanssi

  • Joo piisavalt vett. See toetab keha loomulikke regulatsiooniprotsesse ja aitab hoida head enesetunnet.
  • Väldi samal päeval kohvi ja musta teed, kuna need võivad mõjuda liiga ergutavalt.
  • Puhka. Soovitav on vältida intensiivset füüsilist pingutust ja väga tegusat päevakava, et keha saaks seansist rahulikult kohaneda.

Pärast refleksoloogia seanssi võivad mõnel inimesel ilmneda lühiajalised reaktsioonid, mis on seotud keha kohanemis- ja tasakaaluprotsessidega. Need on tavaliselt mööduvad ja individuaalsed.

Võimalikud reaktsioonid võivad olla:

  • kerge gripilaadne enesetunne
  • higistamine
  • peavalu
  • sagedasem urineerimine
  • vajadus rohkem magada
  • vajadus rohkem juua
  • ajutine isu vähenemine või suurenemine
  • emotsionaalne vabanemine (nt naer või nutt)

NB! Need reaktsioonid viitavad sellele, et keha reageerib teraapiale ja kohandub toimunud mõjutustega. Kui sümptomid püsivad või tekitavad muret, on soovitatav konsulteerida tervishoiuspetsialistiga.

foto reflexology-europe.org

Mis on Refleksoloogia?

Refleksoloogia ehk tsooniteraapia on lõdvestav heaoluteraapia, mis põhineb arusaamal, et organism peegeldab infot oma organite ja organsüsteemide seisundi kohta jalataldadele kindlatesse tsoonidesse. Teraapia populaarsus on aja jooksul kasvanud ning see lähtub holistilisest käsitlusest, mille kohaselt on kõik kehaosad omavahel seotud ning toimivad tervikuna.

Refleksoloogia käsitluse järgi mõjutavad pinged ja tasakaaluhäired keha loomulikke regulatsiooniprotsesse. Need võivad avalduda tundlikkuse, valulikkuse või koemuutustena vastavates refleksitsoonides. Seansi käigus käsitleb refleksoloog jalataldadel paiknevaid tsoone, mille kaudu saab aimu organismi hetkeseisundist ning varasematest koormustest kehale.

Teraapia käigus kasutatakse käelisi võtteid jalataldade erinevate piirkondade mõjutamiseks. Tundlikud tsoonid võivad viidata keha suuremale koormusele või vajadusele tasakaalu järele. Nende tsoonide mõjutamine toetab närvilõpmete ja vereringe aktiveerumist ning aitab kaasa lõõgastumisele, stressi ja pingete leevenemisele ning üldise heaolutunde paranemisele.

Refleksoloogia ei asenda arstiabi ega meditsiinilist diagnostikat.

Refleksoloogia ajaloost

Refleksoloogia ajalugu on pikk ja mitmekesine. Erinevates kultuurides üle maailma on kasutatud survet ja massaaži rakendavaid meetodeid juba tuhandeid aastaid. Viiteid sarnastele teraapiavormidele on leitud ligikaudu 5000 aasta vanustest Egiptuse papüürustest, samuti Lõuna-Ameerika, Aafrika, India ja põhjapoolkera rahvaste pärimustest. Ka Põhjamaade rahvameditsiinis on kasutatud sarnaseid võtteid, millest on kujunenud tänapäevane refleksoloogia ehk kogu keha tsooniteraapia.

Kaasaegne refleksoloogia kujunes 1920. aastatel Ameerika Ühendriikides, kui arstid William Fitzgerald ja Edward Bowers töötasid välja tsooniteooria, jagades inimkeha pikisuunalisteks tsoonideks. Alguses kasutati tsooniteraapiat eelkõige lõõgastuse ja valu leevendamise eesmärgil.

Samaaegselt toimusid uurimused ka Euroopas, kus püüti süstematiseerida ja edasi arendada iidseid käsitlusi, mille juured ulatuvad inimkonna varasesse ajalukku. Tänaseks on refleksoloogia meetodeid täiendatud ja kohandatud vastavalt kaasaegsele heaolukäsitlusele.

Refleksoloogia Eestis

Refleksoloogia oli alates 2007. aastast EMTAK-is (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris) eraldi tegevusalana määratletud ning kajastus ka Eesti Kutsekoja kutsestandardites. Tänapäeval kuulub refleksoloogia heaolu- ja täiendteraapiate valdkonda.